1. novembril 2026 muutub riigihangete seadus. Mida pead pakkujana teadma?

Riigihangete seaduse muudatused annavad hankijatele menetluse korraldamiseks senisest rohkem võimalusi: kaob siseriiklik riigihanke piirmäär, tõusevad lihthanke piirmäärad, muutuvad pakkumuste esitamise ja vaidlustamise tähtajad, pakkujate kõrvaldamise aluste kohaldamine ning pakkumuste kontrollimise kord.

Pakkuja jaoks ei tähenda paindlikumad reeglid tingimata lihtsamat hankes osalemist. Osa ostuvõimalusi võib jääda riigihangete registrist välja ning senisest rohkemates hangetes sõltub menetluse käik hankija valikutest. Pakkumuse koostamiseks võib jääda rohkem aega, kuid oma õiguste kaitsmiseks tuleb tegutseda kiiremini. Samas võib uus pakkumuste kontrollimise kord vähendada vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente.

Kuidas mõjutavad seaduse muudatused sinu ettevõtte võimalusi riigihangetel osaleda?

Artiklis toon välja viis peamist seadusemuudatust, selgitan nende mõju pakkujale ja annan soovitusi, millele tähelepanu pöörata. Lisaks käsitlen teisi olulisi muudatusi, mis puudutavad muu hulgas maksuvõlga ning ehitushangetes nõutavaid tõendeid ja kontrolle.

Uued reeglid kohalduvad alates 1. novembrist 2026 alustatud riigihangetele. Enne seda alustatud hankemenetlused jätkuvad seniste reeglite järgi.

1. Lihthangete osakaal kasvab

Üks olulisemaid muudatusi on siseriikliku riigihanke piirmäära kaotamine.

Praegu eristatakse kolme piirmäära: lihthanke piirmäära, riigihanke piirmäära ja rahvusvahelist piirmäära. Põhimõte on lihtne: mida suurem on hanke eeldatav maksumus, seda rangemad on menetlusreeglid.

Alates 1. novembrist kaob keskmine ehk riigihanke piirmäär. See tähendab, et paljusid asjade, teenuste ja ehitustööde hankeid, mida seni korraldati näiteks avatud hankemenetlusena, saab edaspidi korraldada paindlikuma lihthankemenetlusena. Rahvusvahelist piirmäära ületavatele hangetele jäävad kehtima Euroopa Liidu direktiividest tulenevad menetlusreeglid.

Mida see pakkuja jaoks tähendab?

Lihthankemenetluse paindlikkus ei ole iseenesest uus – muutub selle ulatus. Edaspidi saab hankija kasutada lihthankemenetlust ka suurema maksumusega hangetes, kus seni tuli järgida seaduses üksikasjalikult ette antud korda. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab lihthankemenetluse laiendamine ligikaudu 49% kõigist Eesti riigihangetest.

Pakkuja jaoks tähendab see järgmist:

• Menetluse käik sõltub senisest rohkem hankija valikutest. Kui avatud hankemenetluses määrab seadus menetlusreeglid üksikasjalikult, siis lihthankes saab hankija menetlust rohkem oma vajaduste järgi kujundada. Näiteks võib ta otsustada, kas korraldada hange ühes või mitmes etapis, kas ja millistel tingimustel pidada läbirääkimisi, kas nõuda hankepassi ning millised dokumendid tuleb esitada koos pakkumusega ja millised hiljem.
• Hanke alusdokumentidesse tuleb süveneda senisest põhjalikumalt. Kuna hankemenetluse käik hakkab rohkem sõltuma hankija valikutest, saab varasemast tuttavale menetluskorrale vähem toetuda. Iga hanke puhul tuleb riigihanke alusdokumentidest üle kontrollida, kuidas menetlus toimub, milliseid dokumente nõutakse ja millal need tuleb esitada. Ühes lihthankes kehtinud reeglid ei pruugi kehtida järgmises.
• Paindlikum menetlus ei tähenda pakkujale väiksemat töökoormust ega rohkem eksimisruumi. Hankija saab menetlust kujundada oma vajaduste järgi, kuid pakkuja peab arvestama kõigi ette nähtud nõuetega. Nõutud dokumendi õigel ajal esitamata jätmine või olulise tingimuse tähelepanuta jätmine võib endiselt kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamise.

2. Rohkem väikeoste võib jääda registrist välja

Riigihanke piirmäära kaotamise kõrval tõstetakse ka lihthanke piirmäärasid. Näiteks klassikalises sektoris tõuseb asjade ja teenuste lihthanke piirmäär seniselt 30 000 eurolt 50 000 eurole ning ehitustööde puhul 60 000 eurolt 100 000 eurole.

Piirmäärade tõstmise tõttu muutub osa senistest lihthangetest väikeostudeks ehk alla lihthanke piirmäära jäävateks ostudeks.

Mida see pakkuja jaoks tähendab?

Väikeoste ei pea hankija üldjuhul riigihangete registris korraldama ega avalikult välja kuulutama. Näiteks kui praegu tuleb 49 000 euro suurune asjade või teenuste ost korraldada registris lihthankena, siis pärast piirmäära tõstmist on 49 000 euro suurune soetus väikeost ning hankija võib küsida pakkumusi otse valitud ettevõtjatelt, kui tema hankekord seda võimaldab.

Osa seniseid ärivõimalusi ei pruugi seega edaspidi enam registris nähtav olla. Seaduse eelnõu seletuskirja järgi puudutab piirmäärade tõstmine ligikaudu 1200 hanget aastas. Kõik need ostud registrist tingimata ei kao, kuid üksnes riigihangete registrit jälgides võib osa sinu ettevõttele sobivaid müügivõimalusi jääda märkamata.

Väiksemate ärivõimaluste leidmiseks tasub:

• Jälgida hankeplaane. Riigihangete registri hankeplaanide moodul koondab ostuplaanid ühte kohta ja annab ettevõtjatele varakult teavet kavandatavatest ostudest. Alates 1. jaanuarist 2027 muutub hankeplaanide avaldamine registris kohustuslikuks.
• Hoida silm peal oluliste hankijate veebilehtedel. Väikeostu teade võib ilmuda ainult hankija enda veebilehel. Seetõttu tasub regulaarselt jälgida nende hankijate veebilehti, kes ostavad sinu ettevõtte pakutavaid kaupu või teenuseid.
• Tutvuda hankekordadega. Hankija hankekorrast selgub tavaliselt, kuidas väikeoste korraldatakse: millal avaldatakse teade registris või veebilehel ning millal küsitakse pakkumusi otse ettevõtjatelt. Nii saad paremini aru, kust konkreetse hankija ostuvõimalusi otsida.

3. Pakkumuste esitamise tähtajad ühtlustuvad, kuid vaidlustamiseks võib jääda vähem aega

Riigihanke piirmäära kaotamisega hakatakse lihthankena korraldama suuremaid ja keerukamaid hankeid, mida seni korraldati näiteks avatud hankemenetlusena.

Seetõttu muutuvad ka lihthankemenetluses pakkumuste esitamise ja vaidlustamise tähtajad. See, kas muudatus annab pakkujale rohkem või vähem aega, sõltub sellest, millise senise menetlusega uusi tähtaegu võrrelda. Seniste lihthangetega võrreldes jääb pakkumuse koostamiseks ja hankija otsuste vaidlustamiseks rohkem aega. Seevastu hangetes, mida seni korraldati avatud hankemenetlusena, kuid mida edaspidi saab korraldada lihthankena, tuleb hankija otsuste vaidlustamisel kiiremini tegutseda.

Pakkumuse esitamise miinimumtähtajad

Alates 1. novembrist peab lihthankes pakkumuste esitamiseks jääma vähemalt:

• asjade ja teenuste puhul 15 päeva senise 10 päeva asemel;
• ehitustööde puhul 25 päeva senise 15 päeva asemel.

Samad miinimumtähtajad kehtivad juba praegu avatud hankemenetlustes, mille maksumus jääb riigihanke piirmäära ja rahvusvahelise piirmäära vahele. Kui neid hankeid hakatakse korraldama lihthankena, säilib seega senine minimaalne aeg pakkumuse koostamiseks.

Vaidlustamise tähtajad ja ooteaeg

Muutuvad ka hanke alusdokumentide ja hankija otsuste vaidlustamise tähtajad ning lepingu sõlmimisele eelnev ooteaeg. Ooteaeg annab pakkujale võimaluse kaitsta oma õigusi enne hankelepingu sõlmimist: selle aja jooksul ei tohi hankija lepingut sõlmida.

Tähtaeg	Senine lihthange	Senine avatud hankemenetlus alla rahvusvahelise piirmäära	Lihthange alates 01.11.2026
Alusdokumentide vaidlustamise viimane tähtaeg enne pakkumuste esitamise tähtpäeva	2 tööpäeva	5 tööpäeva	5 tööpäeva
Hankija otsuste vaidlustamise tähtaeg	3 tööpäeva	10 kalendripäeva	5 tööpäeva
Ooteaeg enne lepingu sõlmimist	5 tööpäeva	14 kalendripäeva	7 tööpäeva

Mida see pakkuja jaoks tähendab?

• Seniste lihthangetega võrreldes jääb pakkumuse koostamiseks rohkem aega. Pikem miinimumtähtaeg annab rohkem aega hankedokumentidega tutvumiseks, tingimuste ja riskide hindamiseks, hankijale küsimuste esitamiseks ning koostööpartnerite kaasamiseks.
• Lihthanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg saabub varem. Vaidlustus peab edaspidi jõudma vaidlustuskomisjoni hiljemalt viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva senise kahe tööpäeva asemel. Seetõttu tuleb võimalikele õigusvastastele tingimustele tähelepanu pöörata ja nende vaidlustamise vajadust hinnata juba pakkumuse ettevalmistamise alguses.
• Lihthangetes tuleb otsuste vaidlustamisel kiiremini tegutseda. Kui hange korraldatakse senise avatud hankemenetluse asemel lihthankena, jääb hankija otsuse vaidlustamiseks 10 kalendripäeva asemel viis tööpäeva. Seetõttu tasub otsuse ja selle põhjendustega tutvuda kohe pärast nende saamist.

4. Vabatahtlikud kõrvaldamise alused muutuvad valikuliseks

Alates 1. novembrist 2026 saab hankija senisest laiemalt valida, kas ja milliseid vabatahtlikke riigihankest kõrvaldamise aluseid ta kohaldab. Need puudutavad näiteks ettevõtja pankrotti, rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu või varasemate hankelepingute olulist rikkumist.

Kui seni tuli hankepassiga menetlustes kontrollida kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, siis edaspidi saab hankija otsustada, milliseid neist konkreetses hankes kohaldada. Lihthankes saab hankija juba praegu valida, kas kohaldada kõiki vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, valida neist osa või jätta need üldse kohaldamata. Alates 1. novembrist laieneb selline valikuvõimalus ka rahvusvahelist piirmäära ületavatele hangetele. Valitud korra peab hankija riigihanke alusdokumentides ette nägema.

Kohustuslike kõrvaldamise aluste kontroll jääb alles. Need puudutavad muu hulgas maksuvõlga ja karistust teatud kuritegude eest.

Mida see pakkuja jaoks tähendab?

• Kõrvaldamise alused võivad hanketi erineda. Ühes hankes kohaldatavad vabatahtlikud kõrvaldamise alused ei pruugi järgmises olla samad. Seetõttu tuleb iga hanke alusdokumentidest eraldi kontrollida, millised alused hankija on ette näinud ning milliseid kinnitusi või selgitusi pakkujalt nõutakse.
• Sama asjaolu võib ühes hankes anda aluse kõrvaldamiseks, teises aga mitte. Näiteks võib ühes hankes olla vaja selgitada varasema hankelepingu rikkumist ja esitada tõendid heastamismeetmete kohta, teises hankes ei pruugi hankija seda kõrvaldamise alust üldse kohaldada.
• Hankija valikud mõjutavad ka seda, millised ettevõtjad saavad hankes osaleda. Kui hankes pole mõnda vabatahtlikku kõrvaldamise alust kohaldatud, ei saa hankija hiljem sellele tuginedes ettevõtjat hankemenetlusest kõrvaldada. See tähendab, et hankes saab edukalt osaleda ka ettevõtja, kelle usaldusväärsuse suhtes võiks vastava kõrvaldamise aluse korral tekkida küsimusi. Näiteks pole välistatud pankrotis ettevõtjaga lepingu sõlmimine, kui hankija ei ole pankrotti kõrvaldamise alusena ette näinud ja ettevõtja vastab ülejäänud hanketingimustele.

5. Pakkumuste kontrollimiseks lisandub uus võimalus

Alates 1. novembrist 2026 saab hankija kasutada täielikku pöördmenetlust, mille puhul võib ta kontrollida ainult parimat pakkumust ja selle esitanud pakkujat.

Senise pöördmenetluse korral kontrollib hankija kõigi pakkumuste vastavust hanketingimustele ja teeb nende kohta vastavusotsused. Pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli otsused tehakse üksnes parima pakkumuse esitanud ettevõtja suhtes.

Täieliku pöördmenetluse korral ei pruugi hankija sinu pakkumuse kohta vastavusotsust tehagi, kui see ei osutu parimaks. Näiteks kui hankija ostab sülearvuteid ja valib võitja madalaima hinna alusel, võib ta kümnest pakkumusest kontrollida ainult odavaimat ja selle esitanud pakkujat. Kui kõik nõuded on täidetud, jäävad ülejäänud üheksa pakkumust sisuliselt kontrollimata ning nende kohta vastavusotsust ei tehta. Hinnalt järgmise pakkumuse kontrollimiseni jõutakse alles siis, kui odavaim pakkumus või selle esitanud pakkuja nõuetele ei vasta.

Mida see pakkuja jaoks tähendab?

• Vähem selgitusi ja lisadokumente. Senise pöördmenetluse korral peab hankija kontrollima kõigi pakkumuste vastavust ja vajaduse korral küsima pakkujatelt täiendavaid selgitusi. See tähendab, et ka kümnendale kohale jäänud pakkuja võib olla kohustatud tähtajaks esitama hulga selgitusi ja dokumente, kuigi tema võimalus hankelepinguni jõuda on väga väike. Täieliku pöördmenetluse korral ei pea hankija kõiki pakkumusi kontrollima. Kui sinu pakkumus ei ole pingereas esimene, ei pruugi hankija selle vastavust kontrollida ega täiendavaid selgitusi küsida. Nii ei pea sa kulutama aega selgituste ja lisadokumentide esitamisele olukorras, kus sinu pakkumus niikuinii lepinguni ei jõuaks.
• Vaidlustamise väljavaateid võib olla keerulisem hinnata. Riigihankes saab vaidlustada hankija otsust, kuid täieliku pöördmenetluse korral ei pea hankija tegema kõigi pakkumuste kohta vastavusotsust. Kui sinu pakkumus jääb näiteks kolmandale kohale, ei pruugi teiseks jäänud pakkumuse kohta olla vastavusotsust, mida vaidlustada. See võib muuta keerulisemaks hindamise, kuidas oma õigusi kaitsta ja kas vaidlustamine võiks sind tegelikult hankelepingu saamisele lähemale viia.
• Kontrollimata pakkumus ei tähenda nõuetele vastavat pakkumust. Kui hankija sinu pakkumuse kohta küsimusi ei esita ega seda tagasi lükka, võib põhjus olla selles, et selle kontrollimiseni ei jõutudki. See teadmine on oluline näiteks siis, kui hange tühistatakse ja sama asja või teenuse ostmiseks kuulutatakse välja uus hange. Seega, varasemat pakkumust ei tasu esitada automaatselt muutmata kujul.

6. Veel muudatusi pakkujale

Lisaks eespool käsitletud muudatustele jõustuvad uued reeglid, mis puudutavad pakkujate maksuvõlgu ning ehitushangetes nõutavaid tõendeid ja kontrolle.

• Pakkumuse jõusoleku tähtajaks saab vaikimisi kolm kuud. Kui hankija ei ole alusdokumentides pakkumuse jõusoleku tähtaega määranud, kehtib edaspidi kolmekuuline tähtaeg. Hankija võib määrata ka lühema või pikema tähtaja. Ühtlasi seotakse pakkumuse tagatise kehtivusaeg pakkumuse jõusoleku tähtajaga. Pakkuja jaoks tähendab see selgemat arusaama, kui kaua on ta pakutud hinna ja tingimustega seotud ning milliseks ajaks tuleb tagatis hankida, kui seda nõutakse.
• Maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks antakse üldjuhul üks võimalus. Hankija peab andma ettevõtjale ühe võimaluse maksuvõlg sama hankemenetluse jooksul tasuda või ajatada. Kui maksuvõlg tekib uuesti, ei pea hankija enam uut tähtaega andma ja ettevõtja võidakse hankemenetlusest kõrvaldada. Nii võib korduv maksuvõlg tähendada, et muidu edukas pakkumus hankelepinguni ei jõuagi. Mõjuval põhjusel võib hankija siiski anda lisavõimaluse, kuid ettevõtja peab selle vajadust põhjendama. Seetõttu tasub oma maksukohustustel silm peal hoida kogu hankemenetluse vältel.
• Ehitushangetes väheneb tõendite ja kontrollide maht. Kaob kohustus esitada pakkuja ja tema alltöövõtjate keskmise töötasu tõendeid. Pakkumuste hinnaerinevusest lähtuva kohustusliku põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja alltöövõtjate kontrollimise erireeglid hakkavad senise 150 000 euro asemel rakenduma alates 500 000 eurost. Sellistes hangetes tuleb kohustuslikus korras kontrollida nende alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid, kelle tööde osa moodustab vähemalt 10% hankelepingu maksumusest. Pakkujale tähendab see vähem tõendite kogumist ja esitamist ning võib lihtsustada väiksema töömahuga alltöövõtjate kaasamist. Siiski tuleb lähtuda konkreetse hanke tingimustest: hankija võib ette näha ulatuslikuma alltöövõtjate kontrolli ning küsida madala hinna põhjendusi ka väiksemates hangetes.

Kokkuvõtteks: paindlikumad hankereeglid nõuavad pakkujalt rohkem tähelepanu

Riigihangete seaduse muudatuste eesmärk on lihtsustada hangete korraldamist ja vähendada halduskoormust. Pakkuja jaoks sõltub muudatuste tegelik mõju aga sellest, millistes hangetes ta osaleb ja kuidas hankijad uusi võimalusi kasutavad. Järjest olulisemaks muutub ettevõtja oskus iga konkreetse hanke tingimusi õigesti mõista ja nende järgi tegutseda.

Muudatusteks valmistudes tasub üle vaadata nii sobivate hangete leidmise viisid kui ka pakkumuste koostamise senised töövõtted. Eelkõige tuleb kontrollida iga hanke alusdokumentidest menetluse tingimusi ning pöörata tähelepanu pakkumuse esitamise ja vaidlustamise tähtaegadele.

Artiklis käsitletud muudatused on vaid osa 1. novembril 2026 jõustuvatest seadusemuudatusest. Ühtekokku käsitleb seaduseelnõu seletuskiri 23 muudatust. Kõigi muudatuste ja nende põhjendustega saab lähemalt tutvuda seaduseelnõu seletuskirjas.

Kui sul tekib küsimusi, kuidas uued reeglid praktikas toimivad või mida konkreetse hanke puhul arvestada, broneeri riigihanke konsultatsioon. Aitan sul nõuetest aru saada ja pakkumuse korrektselt kokku panna.